Sellised veidrad viimased vahetusaasta-eelsed nädalad on jooksma hakanud ja kõik on üks paras segasummasuvila. Üritan samal ajal viimast võtta ja endiselt harjuda mõttega, et ma selle päriselt ära teen. Et kas see ei ole 13-aastase minu daydream. Ei ole!! Täitsa mina, Kristiine Eliise, jätmas oma imearmsa Eesti elukese, et avastada hoopis teist maailma. Vaikselt üritan endale seda tunnet ette kujutada, kus mind ei ümbritse mitte midagi tuttavat ega mugavat ja no tõesti ei saa sellest ümbritsevast veel midagi aru ka. Ja ma tõesti huviga soovin end juba seal olukorras näha, kuidas käitun ja selles supis oh so gracefully suplen. Teate, see tuleb üks hiiglaslik seiklus!
Ja sedasi ma siis proovin siin oma aega hästi produktiivselt ära jaotada. Inimeste ja toimetuste vahel. Vahel vist isegi õnnestub :) Ei taha ühtegi hetke väga niisama olemisele raisata. Puhkan siis, kui on Belgia esimesed nädalad ja mul veel hiiglaslikku sotsiaalelu ei ole. Selline on plaan! Aga viimasel ajal on toimunud suur viimse-hetke rändamine. Ööbid nii paljudes erinevates kohtades, et 1) sul on kõik asjad kõigi juures laiali (good luck vajalikul hetkel soovitud pluusi leidmisega) ja 2) sul pole kunagi puhtaid riideid, sest sa lihtsalt koguaeg lähed nendega ühest kohast teise. Aga see on tõesti okei! Ma vist pole kunagi väga see inimene olnud, kes kodus paigal peab olema. Home is where the heart is :) Ja minu süda on täielikult kallite inimeste ja seikluste päralt.
