Nõnda ilus minek ehk kuidas ma Belgiasse jõudsin.

Tere kullapaid! 

Jõudsin ka lõpuks omadega sinnamaale, et siia oma vahetusaasta algus kirja panna. Üldiselt võin öelda, et see on üks täielik ameerika mägedel sõit minu jaoks. Juba ühe päeva jooksul kogen nii palju erinevaid tundeid/mõtteid. Küll on aga kaks kindlat asja, mida elu siiani on näidanud: 1) Kui vahel mõni olukord tundub veidi kehv olevat - asi läheb ALATI paremaks. Niiet lõpuks ikkagi it's all good. 2) Olen tegelikult iga päev tänulik. Sellised lollakad/naljakad/ilusad hetked on, mis panevad seda mõistma. Ja neid on kohe päris suure kuhjaga vahel. Aga alustan algusest!

Mul olid imeilusad viimased päevad Eestis. 19. augustil sai kallite inimestega üks mõnus olemine ja seiklus maha peetud õhtupoolikul-öösel. 

20. augusti lõuna veetsin Vabaduse väljakul taasiseseisvumispäeva kontserdil ,,Vabadus on tunne'', kus nägin enne minekut veel ühte kallist tüdrukut ja saime üheskoos pisar silmas oma armsale Eestile laulda. See oli tõesti kaunis ja vajalik! Ostsin veel viimaseid asju ning käisin õdedega bowlingus ja üleüldse üks tore päev-õhtu oli :)

21.augustil rändasin koju. Plaanis oli muidugi pakkimine. Üllatus-üllatus, konkreetselt selleni jõudsin alles õhtul. Aga ma ei kahetse midagi, see õnnestus täiesti muretult! Päeval jõudsin famiiliaga hängida, järves ujumas käia. Õhtul käisime kutsaga looduses ka! Päris palju kurbust jõudis ka juba sisse pugeda..

Noh ja siis oligi käes minu suur 22. august - MINEK! Olin paar tundi isegi magada saanud ja kell neli hommikul startisime Turbast Lennujaama poole. Veider tunne oli kodust lahkuda. Charlie oleks kohe kindlasti tahtnud kaasa võtta! Peagi olimegi lennujaamas. Endiselt veider oli. Mingisugune kurbuse pisik näris ikka küll sees, aga ma vist ei tahtnud teda endale nii väga tunnistada. Natuke seda 'süda saapasääres' tunnet sai tunda. Uskumatult vahva bande oli kohale tulnud, osasid inimesi polnud mitu kuud näinud! Tõesti armas. Nii tore kokkusaamine oli, et äraminek polnudki justkui enam variant. Tore teid näha, lähme sööme nüüd kõik koos hommikust! Pagasist nii palju, et ma veel lennujaamas pakkisin ja tõstsin asju ümber, kõik mahtus sedasi piiridesse, et juurde maksma ei pidanud. Juhuu! Naersime, tegime pilte, jagasin veel tagastamata asju :D, kallistasime, natuke pisardasime ja oligi minek läbi väravate. Siis hakkas juba suurem põnevus sisse pugema. Kadri sai sinna minuga kaasa tulla, mulle veel hommikusöögiks kanawrapi ja latte anda. Istusime seal vahvates kotttoolides ja peagi oli aeg lennukile minna. Istusin akna ääres, juhhei! Lend ise oli väga mõnus, parajalt lühike ja sujuv :)

Viimane hommikune selvi oma kõige kallima Churliga

 

 Teile mõeldes läheb süda tõeliselt soojaks. Oli üks vahva hommikune kokkusaamine! 

 Olete nõnda kallid ja armsad, aitäh!

Ning järsku tervitas mind minu teine kodumaa, armas Belgia. Seiklused alaku!

Teie Kristiine Eliise