Tuesday, September 20, 2016

Koolijüts

Tervitused :)

Vahetusaasta kaks esimest koolinädalat on möödas (kirjutamise ajal juba kolmas ka kätte jõudnud) - käes on paras aeg muljetamiseks!

Et rääkida koolist, soovin esmalt rääkida prantsuse keelest. Praeguseks tunnen, kuidas olukord juba tibusammude kaupa paranema hakkab. Tunnen ära aina rohkem sõnu ja fraase. Jutust küll veel enamasti aru ei saa ja ise ka suurt vestelda ei oska, aga mingisugune areng siiski koguaeg toimub. Ja seda on nii tore märgata! Vahepeal tabas mind juba puhas ahastus - mis keel see on ja kas ma üldse olen seda varem kunagi õppinud? Ka kõige lihtsamad küsimused tundusid täieliku hiina keelena.. Eks seda tule endiselt ette, aga tuleb lihtsalt väga kannatlik ja optimistlik olla. Kõike vajalikku ja uut kirja panna! Ja muidugi praktika, see on kõige olulisem. Tihti leian end peale mingi lause inglise keeles ütlemist mõtlemas: ,,Oot-oot, oskaksin seda vist isegi prantsuse keeles ka öelda!''. Kipun tõesti inglise keelega vahel mugavaks minema.. Tuleb nii loomulikult! Ja mulle tundub, et igasugune hääldamise tunnetus on mul prantsuse keeles kadunud, kui teda üldse kunagi oli :D. Aga eks see ole harjutamise asi!

  Muidu on kool minu 32.Keskkoolist hästi erinev, aga eks see asja mõte oligi. Nii välimus kui kõiksugu süsteemid. Koolitee kulgeb järgmiselt: esimesed 6 aastat primary-school'i ehk esimest kooliastet ning siis uuesti 6 aastat secondary school'i ehk teist kooliastet. Kokku teeb samamoodi 12 aastat nagu meil. Mina õpin hetkel teise kooliastme kuuendas ehk lõpuklassis. Hindamissüsteemist pole ma veel päris hästi sotti saanud (pole veel ühtegi hinnet välja teeninud ka). Kui nüüd hostema jutust õigesti aru sain, siis sellist ühtlast hindamissüsteemi nagu meie 1-5 siin pole. Eksamid toimuvad igas klassis kaks korda aastas ning seda pea igas aines. See on nüüd küll paras karastus :D. Eks paista, kuidas esimestega toime tulen!
Tunnid kestavad 50 minutit ning üldjuhul nende vahel pause pole. Esimene 'snäkipaus' on kell 10 ning seda 15 minutit, järgmiseks 50-minutiline söögivahetund kell 12.45. Sellega pausid piirduvad, lihtsalt liigume ühest klassiruumist teise. Küll aga on pea kõigil tunniplaanis auke. Üldjuhul peab need veetma selleks eraldi ette nähtud studyroom'is. Lõpuklassile antakse igal aastal oma ruum, kus nad vabadel hetkel olla saavad. Seega meie veedame oma vaba aja seal :).
Kõige rohkem imestas mind kohe see: teises kooliastmes õpib vaid umbes 300 õpilast, ometigi saame valida mitme erineva suuna vahel. Võid valida keelte kallaku, kus paljud tunnid on kas hollandi või inglise keeles. See teine variant oli minu jaoks muidugi tohutult ahvatlev, aga tulin siia siiski prantsuse keelt õppima ning lihtsama vastupanu teelt tuli eemale hoida. Mina õpin audiovisuel ehk siis audio ja visuaali õppesuunas. Nädalas on meil kokku 8 audiovisuel tundi, kus õpime pildistama, filmima, monteerima, photoshoppima ja muud vahvat. Hästi praktiline on kõik. Meil on koolis oma pimik ka ja mingi hetk katsetame ise negatiivide ilmutamist!!! Kas olen excited või excited!!!!

Toon siin välja mõned pisukesed tähelepanekud ja erinevused:
  • Esimese ning peale pause kõlava kellaga peavad kõik kogunema klasside kaupa kooli ette platsile, kus siis õpetajad neile järgi tulevad ning koos klassiruumi kõnnivad. Algklassidele ehk arusaadav, aga vanematele klassidele veidi veider :D
  • Koolis puudub garderoob!! Ma tahtsin juba esimesel päeval oma kampsuni nagisse riputada. Tuleb aga välja, et nemad tatsavad talvel ka suured saapad jalas ja mantlid käe otsas ringi. 
  • Õpikud enamasti puuduvad. Enamus tundides jagatakse TOHUTULT paljundatud paberilehti. Armas loodus, anna andeks! 
  • Millegi e-kooli laadsega seda maja veel õnnistatud pole. Hiiglaslik paberimajandus toimub kõikvõimalike asjade ajamiseks. 
  • Koolis on eraldi prouad, kelle töö on asjadel silm peal hoida. Käivad hommikuti klassides puudujaid kontrollimas, teevad kindlaks, et kõik õpilased alati õiges kohas oleksid. 
  • Meesõpetajaid on võrreldes keskmise Eesti kooliga kõvasti rohkem!
  • Hästi suur osa õpilastest ei söö sooja koolitoitu. Hind on võrreldes Eestiga kopsakam muidugi ka. 
  • Ja nüüd minu arust üks imearmas asi: koolis tegutseb puhvet, kus õpilased ise kordamööda müüvad ning korraldatakse muid raha koguvaid üritusi. Eile näiteks toimus carwash, kus klassiga õpetajate autosid pesime. Kogu kasum läheb õpilaste lõpureisi fondi. Seega proovitakse tõesti teha nii, et keegi raha pärast minemata ei peaks jätma. Üldjuhul see vist täitsa toimib! 
  • Pean ära mainima maailma kõige armsamad söökla-tädid! Kuigi nemad on vist igalpool sellised vahvad :)
 Kuidas minul koolis läheb? Ütleksin, et täitsa läheb :) Kuidas kunagi. Hästi suur osa sõltub enda suhtumisest. Isegi kui inimesed omavahel keelebarjääri tõttu rääkida ei saa, aitab soe naeratus väga palju. Esimene päev olin parajalt paanikas - prantsuse keelest suurt midagi aru ei saanud ja esimese hooga inglise keelt kõnelevaid inimesi ka väga ei leidnud. Olin ikka absoluutselt täielikult eksinud kutsikas. Üks tore klassiõde veidi päästis mind - kuigi me ühist keelt ei rääkinud, ootas ta mind alati järgi ja naeratas ja võttis sedasi oma tiiva alla. Niiet päris ära ma ei eksinud! Eks tasapisi ilmus neid inglise keelt kõnelevaid ja huvi tundvaid klassikaaslasi ka. Tohutult armas on see, kuidas algselt võõrast massist koorub aina rohkem välja inimesi, kes kontakti loovad ja varsti ei olegi enam kamp nii võõras. Mõni on juba täitsa sõber ka! Vahel on ikka veidi eksinud tunne, sest inimestega nende oma keeles vestelda veel ei oska ja inglise keel nõuab neilt enamasti pingutust. Mõni päev on kergem, mõni päev vähem kerge, aga eks peab end siis nendel päevadel ise rohkem motiveerima esimest sammu tegema.
 Üritan enamus tundides mingil määral kaasa teha. Ausaltöeldes näevad minu märkmed täitsa koomilised välja :D. Panen tuttavaid sõnu kirja, proovin kuulmise järgi miskit paberile saada. Tihti pole ma kindel, kas tegemist on päris sõnadega, aga pingutus loeb! Kaasa tegemine ja õpetajate ootused on tunniti väga erinevad. Mõni lööb käsi kokku ja ütleb, et on väga armas, kui ma üldse miskit sotti püüan saada. Mõni laseb oma märkmetest pilti teha. Matemaatika õpetaja on näiteks väga armas ja arvestav - kui loeb klassile ülesannet ette, siis minule annab alati paberi, kust kirjapilti näha saan. Aga ühes tunnis tunnen oma keeleoskusest kõige rohkem puudust - seda audiovusel'is. Kõik läbivõetavad teemad tõesti väga-väga huvitavad mind ja ma nii väga tahaks aru saada ja korralikult kaasa teha! Materjale on tohutult palju ja kahjuks olen enamus ajast üsna suures teadmatuses. Midagi samas saab ikka tehtud ka! Kui keel paremaks läheb, on see vaieldamatult minu lemmiktund.

Vot sedasi on kooliga lood :) Eks ma muljeta sellest edaspidi ka! Kui üldine koolirütm siin rohkem kõigile sisse tuleb, siis oskan kindlasti veel erinevat ja uut välja tuua.


Olge ikka mõnusad!

Teie Kristiine Eliise








No comments:

Post a Comment