Esimesed kaks nädalat - Belgia? Lõunamaa?

Tervitused, armsad sõbrad! 

Minu vahetusaasta on kestnud juba kaks nädalat ning on viimane aeg teile asjadest ülevaade anda! Lennu ja sellele eelneva leiate eelmisest postitusest :) 

Astusin lennukilt maha ja veidralt soe oli! Olin ühele õigele pagasiliimiidiga inimesele kohaselt pannud jalga oma kõige suuremad saapad, selga kampsuni ning käevarna võtnud paksu mantli ja salli. Esimene hirm oligi kohe lennujaamas seiklemine. Õnneks sain pagasi ilusti kätte ja imekombel leidsin tillukese sildiga YFU vabatahtliku ning oma hostema ja -venna ka üles! Asusime autoga kodu poole teele, see oli umbes tunni kaugusel. Kuna hostvend ja -ema olid inimestena nii toredad, oli minu tuju ka kohe laes. Klapp oli hea! Teepeal jõudsime rääkda perest ja Eestist ja kõigest. Imetlesin Belgiat ja oma künkalist kodudeed. Koju jõudes kohtusin teise hostvenna ning hostisaga, õhtul tuli koju ka hostõde. Üks ütlemata vahva kamp on nad küll :). 

Teate, siin on ikka veel nii soe! Täielik suvi. Praegugi mõnulen läpakaga päikese käes. Esimesed päevad veetsimegi kodus basseini ääres. Olin juba täiesti arvestanud, et see suvi ma enam pruuniks ei saa, aga võta näpust! Sain kohe esimesel päeval aimu ka, milline see vendadega elu on :D Lugesin parasjagu vee ääres raamatut, kui üks vend tuli uurima, mida ma loen. Sujuvalt võttis ta mu raamatu enda kätte ning sekund hiljem tuli toast jooksuga teine vend, kes siis hooga basseini pommi hüppas ja kõik ilusti märjaks pritsis :D. Hindan väga, et mu raamat päästeti! Vennad tegelevad minuga palju, mis on nii armas ja ma olen hiiglama tänulik. Ajasime emaga natukene elamisloa asju ja käisime kooli ka piilumas. Koolist aga räägin lähemalt õige pea, kui ta mul juba alanud on - peale 6.septembrit. 

25.augustil jätsin mõneks päevaks kodu ning asusin kahetunnise rongisõiduga Liège'i poole teele. Seal ootas meid YFU weekend - selline aastaalguse seminari laadne üritus. Niinii tore oli lõpuks teisi Belgia yfukaid näha!! YFU Belgia vabatahtlikute meeskond oli väga tore, aga paratamatult tõstis see YFU Eesti meeskonna ja nende suhtumise minu silmis täiesti uude kõrgusesse. Enamus asjad lihtsalt ei tundunud nii hästi läbimõeldud, kui Eestis. Siiski oli igati vahva! Rääkisime uuesti läbi tähtsamad asjad, tutvusime uute inimestega, tegime kõiksugu lolle rühmaülesandeid (mis olid ütlemata lõbusad) ja veidikene saime linna ka näha. Ühel õhtul näidati meile videosid, mis eelmisel õppeaastal Belgias olnud vahetusõpilased meile teinud olid, riikide kaupa. Ja kui Eesti videos Carmen ja Helen ekraanile ilmusid ja sealt ,,Kui sa seda vaatad, siis me oleme sinu üle uhked, Kristiine Eliise'' kõlas ja terve ruum 'awwww' tegi, siis minul oli küll pisar silmas ja süda äärmiselt soe. Aitäh teile!! :') Kohtusime ka belgia yfukatega, kes olid äsja vahetusaastalt tagasi tulnud. Nad olid nii vahvad, sain täitsa jutulainele. Ja muidugi oli Belgias selle ürituse ajal lausa uskuatu kuumalaine, üle 30 kraadi sooja.. Sain nüüd igaljuhul selle suvesooja, millest Eestis puudust tundsin!

Tere, me linnapeal!

Viimasel päeval ehk 28.augustil tulid meile pered Liege'i külla. Pidime nende jaoks ette valmistama talendishow, millest me kohe absoluutselt vaimustuses polnud :D Enamikke vaevas suur ideedepuudus. Lõpuks sai laval näha ja kuulda ladina tantse, imeandekat kitarrimängu, sepapoisse erinevates keeltes, huumorit ja meie I'm Yours ft. interpetive dance, kus kamp tüdrukuid minu ja Monique'i laulu saatel oma kehal lihtsalt voolata lasid :D. Meil endal oli vähemalt äärmiselt lõbus. Veetsime veel viimsed hetked koos yfukatega ja peagi asusime peredega kodu poole teele. 

Ainult et kodu asemel sõitsime me Brüsselisse. Pere tegi mulle seal lühikese tuuri, vaatasime mõned tähtsamad paigad üle ja sõime imemaitsvaid vahvleid. Jäime nii hilja peale, et koju läksime alles täitsa pimedaga.

 

Meie rahvusvaheline bande!

Oi, mis see on! Telefonis mul kahjuks Brüsselist mõistlikke pilte ei leidu, Zenidi filmi pealt ehk saabub peagi :)

Algas uus nädal ehk minu viimane täispikk puhkusenädal enne kooli.

Esmaspäeval 29.augustil alustasin päeva prantsuse keelega. Üritan ikka enda materjale igapäevaselt üle vaadata ja uusi asju kirja panna, et olukord natukenegi paraneks. Pere on selles osas igati abivalmis! Võtsime appi 'Don't forget the lyrics' mängu väiksed tahvlikesed ja hommik oli täitsa produktiivne. Et natuke praktiseerida ka, läksime vendadega poodi, kus kassapreilile paar sõna prantsuskeeles öelda sain :D Käisime ka lähedal elava tädi juurest läbi ja oh seda rõõmu, kui nägin - TAL ON KOERAD!! Imearmsad tegelased :') Jalutasime nendega mõnusa ringi.

 Ma ise ka teie asemel ei usuks, aga ma olen paar korda isegi jooksmas käinud siin! Famiilia on nimelt väga sportlik ja kuna enda jaoks millegi uue ette võtmine käib vahetusaastaga imehästi kokku, siis otsustasin minagi proovida :) Esialgu paari kilomeetri kaupa, aga minu jaoks on juba seegi midagi! Esmaspäeval klõpsisin mõned pildid meie jooksuringist ka.

 

 Teisipäeval, 30.augustil ootas mind siiani kindlasti parim äratus: ,,Me lähme tunni pärast kanuutama, tuled ka?'' Hell yes! Nii me siis panime end valmis ja asusime teele minu jaoks Belgia kõige kaunima linna - Ardennes poole. Juba sõit oli nii ilus ja mägine ja kõikjal olid suured metsad ja rohelus. Silm puhkas. Kanuutamisega alustasime natuke linnast väljas. Teekond oli 10km pikk ning selle lõpus olime oma kanuudega jõel keset linna. Tõesti imeilus! Pärast käisime natuke linnapääl ja tegime pilte ka :)

Minu vahvad siblingud - Thibault, Arnaud ja Adeline :)

 Ülejäänud nädala olin enamasti kodune. Käisime vahepeal Monsis poodlemas ja perega Tournais söömas, reedel käisid hostõel sõbrad külas ja oli selline tore istumine ja grill. Minu jaoks tähendas see palju noogutamist ja naeratamist, kuna inimeste jutust veel suurt aru ei saanud :D. Tore oli siiski! Nüüd üks vaba päev ning siis ongi kooliaeg käes. Annan teile siis teada, kuidas sellega lood on :)

Järgmise korrani,

Teie Kristiine Eliise